Embassy of Austria
Call Us Free: 1-800-123-4567

Maakütte süsteemi eelistest teiste küttesüsteemide suhtes

Maakütte pumbaga süsteem on arvatavasti üks märkimisväärseimatest kaasaja leiutistest küttesüsteemide maastiikul. Need küttepumpade süsteemid töötavad sarnastel põhimõtetel traditisoonilise külmkapi tööpõhimõtetega, kus torudes ringlev vedelik imab endasse soojust ümbritsevast keskkonnast. Siiski on erinevus külmkapiga selles osas, et maakütte pumbasüsteemid töötavad maa all.

Maasoojuspumba kasutegur ning paigaldamise mõttekus sõltub mitmest olulisest kriteeriumist, mida tuleks kindlasti kaaluda enne maakütte kasuks otsustamist. Maasoojusküte sobib eelkõige majadele, millel on suurem pind ehk küttevajadus. Mida suurem on köetav pind, seda mõttekam on paigaldada maaküte. Lisaks sellele tuleb kasuks, kui majas sees on küttesüsteemin apaigaldatud veesüsteemidel põhinev küttelahendus – kas radiaatorid või põrandaküte. Selline küttesüsteem toimib maaküttega sarnasel temperatuuril ning annab seetõttu pairma võimaliku küttetulemuse.

Kas te teadsite, et maakütte pumbad on võimelised töötama umbes 400 korda efektiivsemalt kui parimad turul saadaolevad õhsoojuspumbad ning 200 korda tõhusamalt, kui enamik gaasikatlaid? Need seadmed suudavad töötada 1kWh energiaga ning toota sellest 12 000 BTU jahutust ning soojustust. Võrdluseks võib tuua, et teised süsteemid vajavad sama koguse soojuse tootmiseks 2,2kWh energiat.

Maakütte tööpõhimõte on lihtne. Maasoojuspump kasutab soojusallikana pinnase ülemisi kihte, kaljut või lähedal asuvat veekogu.  Meetri sügavusel maapinnas on temperatuur üsna püsiv (4 – 12 ºC). Maapinda salvestunud soojusenergia ammutatakse pinnasesse paigaldatud plastikust torustiku – maakollektori abil. Maakollektor on ühendatud soojuspumbaga, mis katab täielikult maja küttevajaduse: küttes ruume ja tootes sooja tarbevett. Maasoojuspumbaga saab vajadusel ka ruume jahutada. Soojuspump töötab aga jällegi elektrienergia peal, mis teeb ka sellest küttesüsteemist mõnes mõttes elektrikütte. Positiivne on aga see, et kulutades ühe kWh elektrienergiat suudab maasoojuspump toota kuni 5 kWh soojusenergiat. Seega on maasoojuspumba abil võimalik küttekulusid vähendada kuni 80%.

Olgugi et need süsteemid on esialgu üska kulukate paigalduskuludega, tasuvad nad lõpuks ennast ära ning nende abil toodetud energia läheb maksma vähem, kui teiste traditisooniliste keskkõttesüsteemide puhul. Maaküttepumbad suudavad pidevalt kokku hoida umbes 30-70% energiast ning teenivad enda maksumuse reeglina tagasi esimese 4-8 aastaga.

Maaküttel on ka mitmeid muid eeliseid, mis võivad esmapilgul jääda üldse tähelepanuta. Näiteks, kuna maakütte katlasüsteem peab olema alati paigaldatud sisetingimustesse ning torude süsteem kaevatud maa alla, siis ei ole maja välisilmele mingisuguseid kahjustusi vaja teha süsteemi paigaldamise näol. Ei mingeid seadmeid maja välisseintele. Samuti ei ole seda võimalik seetõttu ka ära varastada. Positiivne on süsteemi juures ka see, et seda saab kasutada lisaks tubade soojendamisele ka sooja vee tegemiseks ning kogu süsteemi on võimalik ühendada ka olemasoleva põrandakütte torustikuga. Seega võib juhtuda, et te maja siseselt enam ümberehitusi läbi viima ei pea. Palju kasu võib tulla ka maaküttesüsteemi omadusest teha lisaks toasoojale ka tooja vett, mis annab omakorda lisandväärtuse, mida teistel süsteemidel pole.