Embassy of Austria
Call Us Free: 1-800-123-4567

Õhksoojuspumpadest

Võib juhtuda, et olete end leidnud mõttelt, et hetkel olemasolev maja või korteri küttesüsteem ei ole piisav ning ei taga mõnusat toatemperatuuri. Samas aga ei soovi te olemasolevat küttesüsteemi täielikult välja lõhkuda ning uut ehitada. Sellisel juhul tulevad appi õhksoojuspumbad, mis on mugavaks alternatiiviks teistele küttesüsteemidele ning mis on ka piisavalt mugavad, et nende kasutamisega igaüks hakkama saaks.

Õhksoojuspumpasid on laias laastus kahte tüüpi. On olemas õhk-õhk tüüpi ja õhk-vesi tüüpi seadmed. Nende üldine tööpõhimõte on sarnane – toota elektrienergia jõul külmast õhust sooja õhku – kuid on mitmeid olulisi erinevusi.

Õhk-õhk soojuspump

Õhk-õhk tüüpi soojuspump pumpab välisõhust saadud soojusenergiat siseruumidesse. Seade koosneb välis- ja siseosast, mis on omavahel ühendatud torude ja elektrijuhtmetega. Väljaspool maja asub kompressor, mis pumpab välisõhust soojust koguvat külmaainet seadme siseossa. Siseruumides suunatakse soojus toaõhku ning puhutakse ventilaatori ja suunajate abil laiali. Õhksoojuspump  hoiab energiat kokku, sest  see kogub kokku välisõhust tuleva  soojusenergia ja transpordib siseruumidesse. Neid seadmeid kasutades ei ole vaja soojust otseselt toota näiteks küttematerjali põletamise teel. Parimates tingimustes kulub 4 kW soojusenergia kokkukogumisele ja tuppa suunamisele alla 1 kW elektrienergiat.

Lisaks küttekulude kokkuhoiule on õhksoojuspumpa mugav ja lihtne kasutada. Kaugjuhtimispuldiga varustatud seade hoiab automaatselt etteantud temperatuuri, filtreerib ja juhib õhu liikumist. Samuti saab õhksoojuspumpa kasutada õhu jahutamiseks suvel. Seega on õhksoojuspumba kasutamine väga mitmekülgsete võimalustega aastaringselt.

Õhksoojuspumba töökvaliteet sõltub eelkõige välisõhu temperatuurist. Mida soojem on välisõhk, seda parema kasuga õhksoojuspump töötab. Temperatuuri langedes kasutegur väheneb, kuid kaasaegne inverterkompressoriga õhksoojuspump suudab ka -25 kraadi juures anda rohkem soojusenergiat, kui ise elektrienergiat kulutab, seega on kasutegur siiski olemas. Kui külma on alla 15 kraadi, siis on üldiselt tarvis lisakütet, kuna seadme küttevõimsusest jääb väheks.

Õhk-vesi soojuspump

Õhksoojuspump on mugav ning soodne.

Sarnaselt õhk-õhk soojuspumbale ammutavad õhk-vesi soojuspumbad soojust välisõhust. Soojus antakse edasi hoone küttesüsteemis ringlevale veele . Õhk-vesi soojuspump suudab toota ühest kW elektrienergiast 2 – 4 kW soojusenergiat. See annab märgatava kokkuhoiu küttekuludelt. Kõige parem on, kui sellise soojuspumba saab ühendada kokku radiaatorsüsteemi või põrandaküttega, kus soojuspumba poolt ülessoojendatud vesi ringlema hakkab. Õhk-vesi soojuspumpade eeliseks on ka see, et nende abil saab toota ka sooja vett.

Need soojuspumbad sobivad nii lisaküttekehaks kui ka peamiseks kütteseadmeks, kui muud süsteemid puuduvad. Seadmed on varustatud elektrilise lisaküttekehaga, mis toetab soojuspumpa käreda pakase korral. Õhk-vesi soojuspumbaga küttesüsteem ei vaja suurt katlaruumi, korstent, korstnapühkijat, küttehoidlat jne, puudub suits, tahm, tolm ja lõhn.

Õhksoojuspumpade valik on tänapäeval väga lai ning endale sobiva peaks leidma igaüks. On võimalik valida nii seinale kui ka laele kinnituvaid mudeleid ning on olemas ka põrandamudelid. Üks, millega aha arvestama peab on see, et lisaks sisemisele soojuspumba osale tuleb kinnitada ka väline kompressor ning see ei pruugi iga maja puhul sobida. Seetõttu peab ka soojuspumpa valides hoolega järele mõtlema, kas see on ikka parim võimalikest valikutest.